Müürileht

„lõputu festival” vastab oma pealkirjale – see on elust ja noorusest pulbitsev ning nakatav ja kaasahaarav album.

Värskel lühialbumil keerab Miriko julgelt prožektorid põhja ja astub valgusvihku, kuid kaob seeläbi ise nüüdisaegse staadioni-RnB klišeedesse ära.

Eesti tumemuusikaskeene on saanud rikkamaks Viktor Kuu nimelise duo võrra, mille saksakeelseid laulusõnu saatvad helimaastikud valgusega liialdama ei kipu.

Pidev kõikumine agoonia ja ekstaasi vahel võib olla vaimselt päris kurnav. Kergesti võib tekkida õhust tühjaks visisenud õhupalli tunne. Andres Lõol ei tundu aga sellega probleeme olevat.